Liugvärav või tiibvärav, kumb sobib sinu kinnistule?

Lühivastus: vali liugvärav, kui sissesõidu kõrval on vaba ruumi vähemalt poolteist korda värava ava laiuse jagu ning talvel koguneb värava ette lund. Vali tiibvärav, kui külgruumi napib, hoov on avar ja soovid odavamat lahendust. Tiibvärav on soetamisel 30 kuni 50 protsenti soodsam, liugvärav on Eesti talves mugavam.

See on üks kahest küsimusest, mille kliendid meile kõige sagedamini esitavad (teine on hind). Vastus ei sõltu maitsest, vaid kolmest mõõdetavast asjast: kui palju on krundil vaba ruumi, kuhupoole maapind kaldub ja kuidas lumi sissesõidule koguneb. Allpool käime need ükshaaval läbi.

Kui palju ruumi kumbki värav vajab?

See on ainus küsimus, mis võib valiku kohe ära otsustada.

Liugvärav liigub küljele. Tänapäeval paigaldatakse peaaegu alati konsooltüüpi liugväravat, mis ripub kanduri peal ega toetu maapinnal olevale rööpale. Selleks peab värava kõrval olema vaba külgruumi umbes 1,3 kuni 1,5 korda ava laiuse jagu: 4-meetrise ava jaoks tähendab see ligikaudu 5,5 kuni 6 meetrit puutumatut aiajoont. Sinna ei tohi jääda puud, prügikastid, posti ega elektrikilp.

Tiibvärav avaneb hingedel ja vajab avanemisala kas hoovi poole või tänavale. Hoovi poole avanemine on tavaline ja tähendab, et 4-meetrise ava puhul jääb värava taha umbes 2 meetrit ala tiiva kohta, kuhu autot parkida ei saa. Tänavale avanemist ei tohi enamikus kohtades kasutada üldse, sest tiib ulatub avanedes sõiduteele.

Kuidas talv ja lumi valikut mõjutavad?

Siin võidab liugvärav selgelt. Konsoolvärav ei toetu maapinnale, seega lumi ja jää värava all liikumist ei takista. Kui lumi sajab öösel maha, saad hommikul välja sõita ilma labidata.

Tiibvärav avaneb kaarega ja see kaar peab olema puhas. Iga 10 sentimeetrit tihedat lund tähendab, et tiib jääb kinni või automaatika hakkab takistust tuvastama ja peatub. Automaatikaga tiibvärav kaitseb ennast ise: takistuse peale värav peatub ja kolib tagasi, mis on ohutu, aga talvel tüütu.

See ei tähenda, et tiibvärav Eestisse ei sobiks. Kui sissesõit on katusealune, tuulevaikne või kui lund niikuinii pühitakse iga hommik, kaob see eelis ära.

Mis juhtub, kui sissesõit on kaldega?

Kalle on tiibvärava suurim vaenlane. Kui maapind tõuseb hoovi poole, siis hoovi poole avanev tiib jookseb mõne meetri pärast vastu maad. Lahendusi on kolm, igaühel oma hind:

• Tõstetud hinged (3D-hinged tõusuga). Tiib tõuseb avanedes ülespoole. Töötab kuni umbes 5 kraadi kaldeni ja tähendab, et värav ei jää ise avatud asendisse.
• Tiivad väljapoole. Võimalik ainult siis, kui tänava ja värava vahel on piisavalt oma maad.
• Liugvärav. Kalle pole probleem, sest värav liigub horisontaalselt piki aiajoont. Kandur loodatakse vundamendiga vaatamata maapinna kaldele.

Kui sinu sissesõit tõuseb märgatavalt, on liugvärav peaaegu alati õige vastus.

Kumb on odavam?

Tiibvärav on soetamisel odavam, sest konstruktsioon on lihtsam: kaks tiiba, kaks posti, hinged. Liugvärava hinda tõstavad kandur, vastukaaluosa, rullikud ja tugevam vundament.

Hinnad on orienteeruvad turuhinnad 2026. aasta seisuga ega ole pakkumine. Vundament ja elektritöö arvestatakse eraldi. Täpne hind selgub mõõdistuse järel.

Pikas plaanis kahaneb vahe. Liugvärava rullikud ja ajam kestavad korraliku paigalduse juures aastakümneid, tiibvärava hinged ja tõukurid kuluvad kiiremini, sest neile mõjub kogu tiiva kaal kangina.

Millised automaatikalahendused kummalegi sobivad?

Automaatika tüüp on erinev ja seda ei saa hiljem ümber vahetada, seega tasub see juba värava tellimisel läbi mõelda.

• Liugväravale paigaldatakse hammaslatiga ajam värava kõrvale vundamendile. Ajam valitakse värava kaalu järgi: kergemale väravale 500 kuni 600 kg klass, raskemale täisplekk-väravale 1000 kuni 1500 kg klass. Vaata liugvärava automaatika valikut.
• Tiibväravale sobivad kas lineaartõukurid (odavam, nähtav) või maasse peidetud ajamid (kallim, esinduslikum). Tõukur nõuab, et posti ja hinge vahel oleks piisavalt ruumi. Vaata tiibvärava automaatikat.

Mõlemal juhul on kohustuslik fotoelement, mis peatab värava, kui keegi jääb ette. Lisaks tasub tellida vähemalt kaks pulti ja avariivabastus, millega saab värava voolukatkestuse ajal käsitsi avada.

Kui palju hooldust kumbki vajab?

Mõlemad on vähese hooldusega, aga hooldus on erinev.

• Liugvärav. Kord aastas puhasta rööbas ja rullikud liivast ning lehtedest, kontrolli ajami hammaslati kinnitust. Nõua alati metallist rullikuid, sest plastrullikud kuluvad mõne aastaga läbi ja värav hakkab logisema.
• Tiibvärav. Määri hingi kord või kaks aastas, kontrolli, et tiivad ei oleks vajunud. Vajumine on tiibvärava kõige tavalisem viga ja see tuleb postist, mis pole piisavalt sügavale betoneeritud.

Kumb peab paremini tuulele vastu?

Vastus ei sõltu värava tüübist, vaid täidisest. Mida vähem õhk läbi värava liigub, seda suurem on tuulekoormus. Täisplekk ja tihe lamelltäidis annavad kõige rohkem privaatsust, aga töötavad tuule käes purjena. See tähendab tugevamat ajamit, massiivsemat kandurit või tugevamaid hingi ja sügavamat postivundamenti.

Rannikualal ja lagedal põllul tasub kaaluda kas õhemat täidist (varbtäide, keevispaneel) või arvestada, et konstruktsioon läheb kallimaks. Tuulisel objektil on liugvärav üldjuhul stabiilsem, sest kogu koormus jaguneb kanduri ja rullikute vahel, mitte kahe hinge peale.

Milline täidis kummalegi sobib?

Hea reegel on, et värav järgib aeda. Nii jääb sissesõit terviklik ja väravat ei ole vaja eraldi selgitada.

Kiire võrdlus

Kuidas mõõta, kas liugvärav sinu krundile mahub?

1. Mõõda sissesõidu ava laius postist postini.
2. Vali, kummale poole värav avaneks. Vaata, kummal küljel on aiajoon puhtam.
3. Mõõda sellel küljel vaba aiajoon alates värava postist. Vaja on vähemalt 1,3 kordset ava laiust, mugav on 1,5 kordne.
4. Kontrolli, et sellele lõigule ei jää puud, kivi, kraavi, prügikasti ega elektrikilpi.
5. Vaata, kas maapind on sellel lõigul enam-vähem ühel tasemel. Kandur loodetakse, aga suurt kallet tuleb vundamendiga korvata.

Kui mõõdud ei mahu, ei tasu liugväravat sundida. Korralikult tehtud tiibvärav on parem kui liiga lühikese kanduriga liugvärav, mis hakkab paari aasta pärast logisema.

Korduma kippuvad küsimused

Kumb on parem, liugvärav või tiibvärav?

Kumbki ei ole üldiselt parem. Liugvärav sobib kitsale krundile, kaldega sissesõidule ja lumisesse kohta, tiibvärav avarasse hoovi ja väiksema eelarve juurde. Otsustab see, kui palju on värava kõrval vaba ruumi.

Kui palju ruumi liugvärav vajab?

Konsooltüüpi liugvärav vajab ühele küljele vaba aiajoont umbes 1,3 kuni 1,5 korda värava ava laiuse jagu. Neljameetrise ava puhul on see ligikaudu 5,5 kuni 6 meetrit.

Kui palju maksab liugvärav võrreldes tiibväravaga?

Orienteeruvalt jääb tiibvärav 3 kuni 4 m avaga koos paigaldusega 1200 kuni 2500 euro vahele ja konsool-liugvärav 4 kuni 5 m avaga 2000 kuni 3800 euro vahele. Automaatika lisab 700 kuni 1600 eurot. Vundament ja elektritöö arvestatakse eraldi.

Kas liugvärav töötab talvel paremini?

Jah. Konsoolvärav ei toetu maapinnale, seega lumi ja jää selle all liikumist ei takista. Tiibvärava avanemisala tuleb enne avamist lumest puhastada.

Kas tiibvärava saab paigaldada kaldega sissesõidule?

Saab, kui kasutada tõusuga hingi või lasta tiibadel avaneda väljapoole. Suurema kalde korral on liugvärav lihtsam ja töökindlam lahendus.

Kas väravat saab hiljem automaatikaga varustada?

Saab, kui värav on selleks ette valmistatud, ehk piisavalt tugev raam, õige postivahe ja kaabel maas. Kui automaatika lisandub hiljem, tasub kaabel juba värava paigaldamise ajal maasse panna, siis ei pea sissesõitu uuesti lahti kaevama.

Ei ole kindel, kumb sinu krundile sobib? Tuleme tasuta mõõtma, vaatame ruumi ja kalde üle ning anname mõlema variandi hinna. Küsi pakkumist siit. Vaata ka väravaautomaatika paigaldust ja piirdeaia ehituse ülevaadet.